Advendikalender 2015

Ma olen alles hoidnud kollaseid üllatusmuna sisusid, et äkki läheb vaja 😀
Nüüd läkski!
Eelmisel aastal tegin postituse erinevatest DIY advendikalendritest. Ja kuna ma ikka veel ei ole jõudnud lõpuni tikkida pildikesi suure advendikalendri jaoks, siis tuli mõte teha Mariele selline pisike kalender. Pisikeste üllatustega. Mõne muna sisse jätsin originaal-sisu. Mõne sisse ostsin pisikesi asjakesi, kuid enamuse sisse panin komme.

Alguses tahtsin sukanõelaga teha augud, millest pael läbi panna, kuid Martin soovitas kasutada hoopis minifreesi. Küll on hea, et selline vidin kodus olemas on. Nõelaga olekski jäänud neid auke tegema.
Numbrid kirjutasin peale markeriga.
Kapis oli ka paras oks, mille külge munad sidusin. Oksa tegin ilusamaks männiokste ja kunst-marjade ning punase lipsuga.
Marie käib ja katsub pallikesi. Üritab taskulambi abil näha, mis sees on. Nii põnev ju 🙂

Advertisements

Kalakesed

Pühapäeval käis Marie naabripoiste sünnipäeval. Oh, need kaksikud on nii toredad 😀
Ja kaksikutega on see asi, et kingitusi peab olema kaks ja need peavad olema täpselt samasugused!
Juba detsembris leidsin ühe vahva pinali õmblemise õpetuse. Alguses tundus luku külge õmblemine kõige keerulisem osa, aga tegelikult… Ei olnudki väga hull. Luku õmblesin külge käsitsi, nii tundus lihtsam.
Pinalit aga tühjalt ei kingita. Poest ostsime juurde joonlaua, hariliku pliiatsi koos kustukummiga ja väikese Lego.
Kaardid meisterdasime ka ise.








Tee Ise Advendikalender

Sel aastal on esimene advent juba novembri lõpus ehk siis 30. novembril. Ja on viimane aeg mõelda advendikalendri ostmise-tegemise peale. Šokolaadikalendrit meie laps ei saa. Odavates šokolaadikalendrites on jubeda maitsega šokolaad. Kallimad maiustustega täidetud kalendrid maksavad aga sama palju kui näiteks Lego või mõne muu mänguasjaga kalendrid. Sellepärast olemegi viimastel aastatel Mariele ostnud Littlest Pet Shopi ja Lego kalendreid.

Eelmise aasta suvel hakkasin tikkima numbreid advendikalendri jaoks. Mõtlesin, et õmblen 20cm x 20cm kotid, mille saan ise maiustustega ära täita. Numbrid 118 sain valmis, kuid siis tulid muud tööd ja tegemised. Veel paar nädalat tagasi tõstsin karbi pooliku tikkimistööga kapist välja, kuid mõned päevad hiljem panin selle kappi tagasi. Ei tule seda tikkimistuhinat peale lihtsalt.

Advendikalendreid saab aga tegelikult teha millest iganes.

Pesunäpid ja paberkotid. Kui ise teeksin, siis nii nagu parempoolsel pildil. Võtaksin 3mm paksuse papi, liimiksin kuuma liimiga selle külge pesunäpid. Paberkotid voldiksin ajalehepaberist nagu SIIN (←kliki).

Advendikalender minimuffinipannist. Kui peres on vaid üks laps ja kommide söömist piiratakse, siis on see väga hea variant, sest panni pessa väga suur maiustus ei mahu.

Et sellist kalendrit teha, tuleks mõned kuud varem hakata koguma tühju wc-paberi rulle.

See on vahva leid. Mul on kuskil kapis päris suur kogus neid kollaseid mune. Lihavõtete ajal toob jänku ju üllatusmune. Need kollased sisud hoian ma alati alles. Neid võib ju vaja minna, kunagi 😀

Üllatus ümbrikus. Aga miks mitte. Selle kalendri teeks ma ka paksema papi peale. Ja väga raskeid šokolaade vist sinna sisse panna ei saa. Aga oleneb muidugi ümbrikust ja liimist, millega need papile on liimitud.

Kui sul on kodus õmblusmasin, siis saad teha sellise vahva kalendri.

See mõte meeldis mulle kohe kui seda nägin. Ideaalne advendikalender šokohoolikule. Ostad 24 šokolaadi, pakid need enda äranägemise järgi, kleebid numbrid peale ja ongi olemas.
Teisel pildil on aga hoopis 24 raamatut! Loe lapsele! Laps loeb! Ma arvan, et järgmisel aastal ma just sellise advendikalendri teengi. Otsin üles enda lapsepõlve lemmikraamatud ja ostan ka vähemalt 10 uut raamatut. Kusjuures raamatuid võiks ostma hakata juba aasta alguses, iga kuu üks raamat, näiteks. Lapsele neid ei näita. Pakin raamatud ära ja sätin need 30.novembril öökapile. Ja siis igal hommikul saab preili võtta ühe raamatu ning õhtul loeme koos. Mida rohkem ma sellele mõtlen, seda ahvatlevam see mõte mulle tundub.

Õmmeldud advendikalendrid. Mõlemad  variandid on armsad. Ja mis veel, neid saab igal aastal uuesti kasutada. Võtad aega, õmbled valmis korraliku kalendri ja 20 aasta pärast saavad ka lapselapsed sealt komme otsida.
Ma luban nüüd endale, et tikin kalendri jaoks pildikesed lõpuni ja õmblen selle valmis enne, kui Marie täisealiseks saab 😀

Kingitus kinkekotis. See kalender meeldib mulle ka. Siia mahuvad ka pisemad mänguasjad. Ning kui peres on rohkem kui kaks last siis on see hea lahendus. Kinkekotti mahub oluliselt rohkem nänni kui näiteks muffinipanni pesadesse.

Veel paberit. Nagu näha, siis paberist saab igasuguseid advendikalendreid meisterdada. Tuleb lihtsalt fantaasial lennata lasta.

Plekkpurk. Purke peaks ka hakkama juba aasta alguses koguma vist. Asja teeb huvitavaks see, kui purgid on eri suurusega.

Viimane advendikalender on tõelisele veinisõbrale.

Ja nüüd meisterdama 😉

Kullatolm

Kui juulis nägin uudist, et toimub Isetegija Suur Kotikonkurss, siis teadsin kohe, et vähemalt ühe koti ma sinna saadan.
Vihikusse sai kritseldatud päris mitu kavandit. Ja sinna see jäi.
Ilmad olid super ilusad nii Siin kui ka Võrumaal. Sada ja üks asja oli vaja korda ajada ja ära teha. Puhkus, see oli ju nii lühike!
Tööde esitamise kuupäev tuli aina lähemale, aga mul polnud ikka veel midagi valmis. No ja siis algas Mariel jälle kool ja juba esimesel nädalal tõi ta koju sünnipäevakutse. Super! Nüüd sai tööle asuda.
Tänaseks on võistlus lõppenud ja saan näidata ka teisi pilte kotist.

Kott on 25 cm läbimõõduga ring, laiust 8 cm. Sanga pikkust saab reguleerida. Sees on suur tasku.

Pean ka ütlema, et kott on päriselus palju ägedam kui pildi peal. Ja võistlusel see piisavalt silma ei paistnud. Aga mu teine kott “ÖöLiblikad”, sellel läks õige hästi!!! Aga sellest juba järgmises postituses 😉

Kaisupadi-raamat

Raamat.
Pehme raamat.
Raamat, mis on padi.
Jah, kaisupadi-raamat.

Oi, mul võttis aega, et välja mõelda vahva kingitus väikesele poisile.
Nagu ikka, tahtsin ma teha kingituse oma kätega. Ma tahtsin, et see oleks eriline ja miski, mida ma varem teinud pole. Midagi, mis ei jääks mänguasjakasti vedelema. Midagi, mida saaks kaisutada ja igale poole kaasa võtta.

Kuna poiss kasvab kakskeelses peres, siis tahtsin teha raamatut, kus oleksid pildid, mida vaadates saaks emme lapsele eestikeelseid sõnu õpetada.


Juba esimest pilti välja lõigates teadsin, et sellest tuleb midagi väga ägedat.
Lennuk. Ainuke pilt, kus ma kasutasin detailide õmblemiseks õmblusmasinat.

Suvi. Kõik detailid on pildile õmmeldud käsitsi.


Mõned klaasid veini, ohtralt kohvi. Töö oli nauditav ja und ei tulnud enne kella kahte hommikul.
Une pildi detailid on samuti käsitsi õmmeldud.

Iga detail oli vaja läbi mõelda.
Kas puuoks tuleb kinni õmmelda enne puulehti või pärast? Kas ahvi näo kollane osa tuleb õmmelda oranži peale või alla?

Kaks nädalat valitses toas täielik kaos.

Ja siis sai raamat valmis.
Kaaned on tehtud teksast. Ees on kaks väikest, taga üks suur tasku.


Kaane sees on lukuga tasku. Sinna saab peita komme 🙂

L nagu lennuk.

U nagu uni.
C tähega tekkisid raskused. No ei tulnud ühtegi head sõna sellega. Ja siis mõtlesin, et teeks numbrid. Numbrite kohti saab muuta. Nende tagaküljel on takjakinnitus ja et numbrid ära ei kaoks, panin neile sabad taha. Numbrite pildil on nii numbrid kui ka värvid. Marie pani kokku vikerkaare. Lillat kangast mul ei olnud, siis asendasime selle roosaga. Ja kui numbrid eest võtta, siis saab ruudustiku sees trips-traps-trulli mängida. Pliiatsi asemel peaks kasutama legoklotse vm 🙂



A nagu ahv.
S nagu suvi.


Kui raamat kokku panna, saab sellest pehme padi. Padja mõõdud on 29 cm x 29cm x 10 cm.


Raamatu tegemiseks kulus 68 töötundi. Natukene rohkemgi tegelikult. Materjalide maksumust ma ei oska öelda. Kasutasin seda, mida mul kodus leidus: teksa, kunstnahk, fliis, käsitöövilt, pits, puuvillane vatiin jne.
Kui palju selline raamat maksta võiks? Palju! Väga palju!

Nukuvoodi

Mõned päevad tagasi avastas Marie, et tal oleks hädasti vaja nukuvoodit. Mitte tavalist, vaid kahekorruselist. Ja tal oli vaja seda KOHE!

Mis siis ikka. Sahtlis on mul tops jäätisepulkadega. Liimipüstol on ka olemas. Grilltikud!?! Ja ei läinudki palju aega, kui voodi saigi valmis. A, mis voodi see ilma madratsi, padja ja tekita on?

Marie sai proovida õmblusmasinaga õmblemist. Mul on mõnus masin, millel saan kiirust ise reguleerida. Tõmbasin masina kiiruse miinimumi ja Marie sai õmmelda. Oh, oleks mul ka selline masin olnud, kui ma 7-aastane olin. Mina õppisin õmblema vanaema Singeri masinaga, millel pidi jalaga hoogu andma. Rütmi kätte saamine oli paras katsumus. Aga hakkama ma sain.

Aga kui nüüd täitsa aus olla, voodi sai ikka päris vinge 😀