6 kuud vaikust

Olen kolmel järjestikusel õhtul avanud oma blogi ja siis selle jälle kinni klõpsanud. Tahaks midagi kirjutada, kuid siis tuleb miski muu tegevus vahele või ei meenu, millest kirjutada tahtsin. Olen viimasel ajal mõelnud ka selle üle, et kas ja kui palju üldse peaks siia kirja panema. Kuus kuud on olnud ju täielik vaiks selles blogis. Miks? Mul ei jätkunud aega ja tahtmist blogiga tegeleda.
Selle ajaga on palju muutunud ja päris palju juhtunud, kuid ma pole kunagi blogis pikemalt peatunud oma eraelul ning üritan ikka hoida sama joont.
Mul on natukene piinlik ka, et ei ole jõudnud jagada siin koogipilte, mida on vahepeal kogunenud niiiiiii palju, et ma ei jõuakski siin kõike jagada. Mainin ära, et koogipiltide jaoks tegin eraldi konto Instagrami – CakesByAgikene ja meie argielul saab silma peal hoida ikka siin – Agikene

 

Ja ega ma vahepeal suurt midagi peale kookide polegi meisterdanud. Ahjaa, sel nädalal kudusin kolm paari kätiseid. Hildal oli sünnipäev ja siis Marie tahtis samasuguseid ka endale ja kuna oli ka sõbrapäev, siis oli Liinale ka vaja kingituseks täpselt samasuguseid. Alles nüüd tuli meelde, et pilti ma ei jõudnudki teha valmis kätistest. Aga kuna mul on nüüd kudumistuhin peal, siis andke julgesti märku, kes tahaks kevadeks endale ilusaid käesoojendajaid. Fotograafid, midagi teile ju 😀 Käed on soojas, kuid näpud vabad, et kaamera nuppe kruttida ja päästikule vajutada.

Mõni nädal tagasi tuli mõte kõik kodus leiduvad fliisitükid näpunukkudeks õmmelda. Algus on tehtud ja esimesed rebased ja kuked on välja lõigatud. Nii, et on lootus, et varsti näitan valmis nukkude pilte.

Hävitan fliisi jääke 😌 #sewing #fox #fingerpuppets #rebane #näpunukk #Näpustuudio

A post shared by Agnes Lupp (@agikene) on

 

Marie & Cake Pops

Me saime eile paki. Paki sees olid valged plastpulgad. Marie vaatas kavalalt mulle otsa ja küsis, et kuna me siis pulgakooke tegema hakkame. Jõudsin talle juba kiirelt vastata, et siis kui mul vaba aega jääb… Senini oleme ju koos kooke teinud ikka nii, et mina teen ja tema vaatab. Heal juhul olen lasknud tal midagi segada või kaaluda. Sel hetkel ma otsustasin, et annan lapsele võimaluse. Hoian käed eemal ja suu lukus (ei hakka tänitama, et näed küpsisepuru läks maha ja ära nii tee, las ma teen ise… jne jne jne).
Gerda (me 2,5-kuune preili) süles ja kaamera käes, üritasin jäädvustada igat Marie liigutust. Šokolaadi sulatamise hetkeks sain Gerda korraks mängutekile panna ja kiirelt Mariet aidata. Aga sellega mu abi ka piirdus.
Retsepti ees ei olnud. Olen pulgakookide kohta lugenud siit-sealt ja otsustasin lihtsalt jooksu pealt midagi välja mõelda (ehk siis ütlesin lapsele, mida järgmiseks teha).
Esmalt purustas Marie ühe paki Selga šokolaadiküpsiseid. Puru sai tema arvates liiga vähe. Köögikapis oli veel Marie küpsiseid. Neid võttis ta 20 tk ehk pool pakki.

Siis sulatas (kuumavee vannil) umbes 75-100g võid ja segas küpsisepuru hulka.

Nüüd oli hapukoore kord. Alguses 3spl. Ja siis veel 3spl. Puru oli ikka veel liiga kuiv. Ütlesin, et lisagu veel nii palju koort, et segu jääks märja liiva sarnane. Vahepeal oli vaja maitsta ka. Ahjaa, ta lisas veel 1spl pruuni suhkrut ja 1spl kakaopulbrit. Ja segas kuni sai voolitava massi.

Pallid voolis ise. Mõni kandikule ei jõudnudki. Valmis pallid panime külmkappi jahtuma. Samal ajal aitasin tal sulatada valget šokolaadi. Pulga otsa tegi šokolaadiseks ja torkas palli sisse. Nüüd tõstsime pallid veel mõneks ajaks külmikusse, et šokolaad taheneks. Järgmiseks oli vaja pallid üleni šokolaadiseks saada. Esimese näitasin ette ja edasi sai Marie juba suurepäraselt ise hakkama. Ta tahtis valget šokolaadi värvida lillaks, aga saime hoopis halli värvi. Natukene tuli glasuuri puudu, aga kapis oli pählitega piimašokolaadi. Kasutasime siis viimaste pallide glasuurimiseks seda. Kaunistamise osa meeldis Mariele kõige rohkem. Tõstsin kapist välja nonparellid ja valmis suhkrulilled. Nagu näha, saab lilledest teha ka lohe.





Kui koogid valmis said, oli põrand küpsisepuru ja nonparelle täis. Laps aga väga õnnelik ja rahul endaga. Ja mina jälle targem. Lapsele tuleb köögis rohkem võimalusi anda. Las katsetab, sest ühel päeval võib temast saada järgmine koogimeister 🙂

Gluteenivaba tort

Marie sünnipäevale oli tulemas klassiõde, kel on nii laktoosi- kui ka gluteenitalumatus. Et ka see laps saaks sünnipäevast rõõmu tunda, otsustasin teha koogi, mida saaksid kõik süüa. Gluteenivaba biskviidi retsepti leidsin Nami-Nami retseptikogust. Rääkisin tüdruku emaga ja ta kiitis Knorr Vispi kasutamise heaks. See on madala laktoosisisaldusega ja kui lisada pisut vaniljekastmepulbrit (seda, mida ei pea keetma) siis kreem saab päris hea. Vahele lõikasin maasikad ja peale panime kiivi, mustikad ja maasikad.
Kuna ma tegin esimest korda mandlijahust biskviiti, siis ma ei osanud arvata, et see nii kuiv jääb. Biskviiti oleks võinud immutada või siis kasutada maasikatoormoosi maasikate asemel. Järgmine kord olen targem 🙂



Sünnipäevatort

Mariel oli 8. sünnipäev!
Eelmisel aastal ta tellis Monster High tordi ja aasta enne seda tegin talle Furby tordi. Sel aastal otsustas ta joonistada pildi tordist, mida ta sünnipäevaks tahaks saada. Inspiratsiooni sai ta Harry Potteri filmist. Kuna Marie soovis, et öökull oleks söödav, st mitte martsipanist, siis peale pikka uurimist ja otsimist, otsustasin öökulli teha samal põhimõttel, nagu oli Furby. Mariele meeldis tort väga 🙂










Koogi alumine osa on tehtud selle retsepti järgi. Triibud on tehtud toorjuustu-vahukoore-kreemist (300g toorjuustu + 200ml vahukoort). Öökull on tehtud heledast biskviidist, vahel toorjuustukreem, kaetud martsipani ja šokolaadikreemiga.

Rabarbrikook kondenspiima ja beseekattega

Oh, seda rõõmu! Rabarber jõudis poodi müüki!
Mul ju pole siin aeda, kust rabarberit võtta, seega ei jäägi muud võimalust kui lihtsalt oodata, kuni see poodi müüki jõuab. Nüüd siis jõudis 😀
Ostsin külmutatud maasikaid ka ja keetsin kisselli ja tegin kooki. Kook sai SUPER hea. Isegi Marie sõi ja nõudis juurde! Koogi retsept on pärit SIIT!

Põhi:
150 g võid
1 dl suhkrut
1 muna
3 dl nisujahu
1 tl küpsetuspulbrit
näpuotsaga soola

Täidis:
3 munakollast
1 dl hapukoort
350-400 g rabarbrit
400 g magusat kondenspiima

Beseekate:
3 munavalget
1 dl suhkrut

Vahusta või suhkruga heledaks kreemiks, lisa muna ja vahusta edasi.
Lisa küpsetuspulbri ja soolaga segatud jahu, sega ühtlaseks tainaks.
Määri tainas küpsetuspaberiga kaetud 28cm ümmargusse lahtikäivasse koogivormi või väiksemale ahjuplaadile. Küpseta põhja 200-kraadises ahjus 10 minutit.

Klopi lahti munakollased, sega hulka kondenspiim ja hapukoor.
Lõpuks lisa ka rabarbritükid, sega.
Vala täidisemass eelküpsetatud põhjale.
Küpseta kooki 180-kraadises ahjus 30 minutit.
Võta kook ahjust ja valmista samal ajal beseekate. Selleks vahusta munavalged tugevaks vahuks, suhkur lisa vahustamise ajal kolmes jaos.
Määri besee koogile ja küpseta kooki veel 180-kraadises ahjus 10 minutit kuni besee hakkab muutuma kuldseks.

Jahuta kook ja lõika märjaks kastetud noaga sobivateks tükkideks.


Kohupiima-marmorkook

Kohupiima-marmorkook

Põhi:
150 g Kakaoküpsised
50 g Võid

Täidis:
500 g Kakaokohupiima
500 g Kohupiima (vanilli või lahja)
250 g Hapukoor
2 dl Suhkur
2 tk Muna
Tuhksuhkur

Purusta küpsised peeneks jahuks ja sega sulatatud võiga. Suru segu 24 cm läbimõõduga lahtikäiva küpsetusvormi põhja.
Pane kohupiimad erinevatesse kaussidesse. Lisa neile võrdselt hapukoort, suhkrut ja mune. Sega mõlemad kohupiimasegud läbi.
Vala põhjale esmalt valge kohupiimamass, määri laiali ning kalla peale kakaokohupiim. Määri samuti laiali.
Küpseta 180-kraadises ahjus 1 tund. Puista peale tuhksuhkrut ja serveeri jahtunult.




Tort pulma-aastapäevaks!

Juba 5 aastat!
Aga tunne on selline, nagu oleks alles eile tuttavaks saanud 🙂

Tahtsin teha rulltorti. Aga kreem sai liiga vedel ja pidin töö käigus asjad ümber mõtlema. Sees on kakao-biskviit, valge šokolaad, kohupiim ja vaarikad. Tordipõhjaks purustatud Oreo küpsised ja või. Tordi katsin vahukoore-kohupiima-kreemiga ja kaunistuseks suhkrumassist lilled. Maitseb nagu kräsupeakook, mis on paksu kreemikihiga kaetud. Vaarikad annavad hapusust, seega liiga magus kook ei saanudki. Kannatab süüa küll 😀