Suvi vol2

Juuli.
Terve esimene nädal kulus pakkimisele. Uskumatu, kui palju asju meie pisikeses korteris oli. Kastid muudkui täitusid. Nagu tõmbaks asju välja mustkunstniku põhjatust võlukübarast, mitte enda sahtlist. Tänu Martini heale sõbrale saime pooled asjad juba juunis tagasi Võrru saata ja ülejäänud asjade transportimiseks tõi see sama sõber meile järelkäru. Ma küll kahtlesin, kuid lõpuks mahtusidki KÕIK asjad kärru ja autosse ja katuseboksi. Ja kui asjad pakitud said, hakkas sadama. Terve öö sadas paduvihma. Und ei tulnud. Sättisin lastele tekke peale ja vaatasin närviliselt kella. Vähkresin voodis kuni äratuskell kell viis piiksuma hakkas. Tore. Ja vihma ikka veel sadas.
Tõstsime unised lapsed autosse, lehvitasime Norra kodule ja alustasime sõitu. Kurb oli. Hinges kriipis – kas me tegime õige otsuse?

On the road again ❤️🇪🇪❤️ #Estonia

A post shared by Agnes Lupp (@agikene) on

Reisiväsimusest hoolimata tuli Võrus hakata kohe tegutsema. Gerda sünnipäevani oli vaid paar päeva ja mul polnud aimugi, millise koogi ma enda väikesele printsessile sel aastal teen. Otsustasin Põrsas Peppa koogi kasuks. Võõras köök ja võõras pliit, kuid koogipõhjad said valmis. Esimesed said pisut liiga väikesed ja tuli veel üks ports küpsetada. Ikka juhtub ju, ka tublimatel pagaritel. Tegelikult läks paar asja veel nihu. No ei olnud just kõige parem päev küpsetamiseks. Aga valmis ma selle sain. Ja sööjad kiitsid. Nii, et lõpp hea, kõik hea.

#PeppaPigCake #chocolatesponge #strawberry #creamcheesefilling

A post shared by Cakes by Agikene (@cakesbyagikene) on

 

 

#GerdaLisette #2yearsold #Birthday #balloons

A post shared by Agnes Lupp (@agikene) on

Kohe peale Gerda sünnipäeva oli vaja Marie asjad pakkida ja ta kolmeks päevaks laagrisse viia. Emma tuli ka (minu onupoja tütar). Saatsime linnapreilid maale looduslaagrisse. Olin valmis, et õhtul preili helistab ja hakkab koju virisema, kuid seda ei juhtunudki. Neil oli nii lõbus ja huvitav, et koduigatsust ei tekkinudki. Järgmisel suvel võime julgelt valida välja pikema laagri.

Kunagi suve alguses sai ämmale lubatud, et käime Rõuges sugulaste juures. Ning kuna me juba Rõuges olime, käisime ka Pesapuu juures ning julgemad (mina, Martin ja Gerda) ronisid mööda treppe üles pessa ka. Ilus vaade on sealt Rõugele. Lähme teinekord jälle!

#Printsess #GerdaLisette #2yearsold

A post shared by Agnes Lupp (@agikene) on

Viimasel juulikuu nädalavahetusel toimus Võrus esimene Lastefestival. Meile väga meeldis. Hästi tore oli vaadata, et linn oli rahvast täis, hoolimata kergest vihmasajust. Ka meie ei lasknud ennast vihmast segada ja veetsime toredasti aega.

Märkamatult saigi juuli läbi ja algas august. Mõtted keerlevad juba Gerda lasteaeda mineku üle ja ka kooliasju peaks Mariele ostma hakkama. Niiii põnev!

Advertisements

Suvi vol1

Vaatasin just kalendrisse ja pidin ehmatusest tooli pealt alla kukkuma. Mis mõttes on juuli läbi ja august alanud? Mul on tunne, nagu oleks suvi alanud alles eelmisel nädalal. Vähemalt Võrumaal muutusid temperatuurid suviseks alles nädal-kaks tagasi.

Kuhu siis kaks esimest suvekuud kadusid?

Kui kalendri järgi algab suvi juuni lõpus, siis meie peres algab see 4.juunil meie vanema tütre sünnipäevaga. Oh, kuidas ma lapsena unistasin, et mu sünnipäev oleks suvel. Aga ei ole ja muuta ka ei saanud, nõme eksju. No, vähemalt oli mul 10 aastat tagasi nii palju taiplikust, et sättisin asjad nii, et esiklaps näeks ilmavalgust kindlasti suvisel ajal. Oh, ja 2007.aasta juuni algus oli palav. Tõeliselt suvine. Mitte nagu sel aastal. Külm ja vihmane oli Marie Martine sünnipäev. Isegi iga-aastase sünnipäeva-fotosessiooni lükkasime paar päeva edasi.

 

 

 

Lõbusat laupäeva, armsad sõbrad! #MarieMartine #summerfun #mylittlegirl

A post shared by Agnes Lupp (@agikene) on

 

Minu nunnu ❤️ #MarieMartine #mylittlegirl

A post shared by Agnes Lupp (@agikene) on

 

Aga meie pere nooremale, nüüd juba 2-aastasele preilile, meeldib vihmasadu väga. Kohe nii väga, et võtab rõõmust kilkama, kui esimesed piisad aknale maanduvad. Gerda Lisette jookseb koridori, sätib kummikud valmis ja nõuab õue. Ja õues nõuab pilti. Nii ongi mu juunikuu piltide kaust täis lombis hüppava Gerda pilte. Kohe iga nurga alt.

Hops! #GerdaLisette #itsrainingagain

A post shared by Agnes Lupp (@agikene) on

 

Ja jälle sajab 🌦️ #GerdaLisette #MarieMartine #ourprincesses #rain #itsrainingagain

A post shared by Agnes Lupp (@agikene) on

 

Tegelikult meeldib mulle endale ka porilompides hüpata. Ja nüüd on nii hea ära kasutada seda, et mul on väike laps, kellega koos seda teha. Sellega juhtus üks tobe seik ka. Vihma sadas. Gerda nõudis õue. Panime vihmariided selga, kummikud jalga ja läksime välja. Gerda hakkas nõudma, et emme ka hüppaks koos temaga. Hüppasin ja sattusin hoogu. Ühel hetkel hõikas naaber selja taga “Jõudu! Naudite ilma?” Eh, ma olin enne seda just teinud vinge hüppe kõige suuremasse lompi ja olin porine nagu põrsas. Pärast kallis abikaasa itsitas, et naaber oli tükk aega meie hullust pealt vaadanud, endal muie näos.

Juuni lõpus olime perega veel Norras. Ja seal on selline tore traditsioon, et tublimad pered võtavad nädalavahetusel ette lühema või pikema jalutuskäigu või matka. Eriti tublid sõidavad perega terveks nädalavahetuseks loodusesse. Meile piisas ka 5-kilomeetrisest pühapäevahommikusest jalutuskäigust veehoidla juurde. Pikemat jalutuskäiku ei riskinud ette võtta, sest me pisem ei püsi enam vankris ja kõndida pikalt ei jõua ning kui väikesed jalad ära väsivad, tuleb meil, vanematel, teda süles ja kukil tassida. Mäest alla minna on lihtne nii, kuid kui tee viib vaid kõrgemale ja kõrgemale mäe otsa? Trenni polegi vaja lisaks tegema hakata.

Perepäev ❤️ #hrLupp #GerdaLisette #MarieMartine #familytime #forest #water

A post shared by Agnes Lupp (@agikene) on

Kõige kallimad ja armsamad 😘❤️ #hrLupp #GerdaLisette #MarieMartine

A post shared by Agnes Lupp (@agikene) on

Mariel algas koolivaheaeg ka alles 22.juunil. Kaks päeva enne seda pidas ta koos parima sõbrannaga Harry Pottery stiilis sünnipäeva Juuni lõppu jäi ka mu abikaasa sünnipäev. Oli jälle põhjus teha ja süüa torti.

 

Ning peale tordi söömist hakkasime pakkima. Kogu elu tuli kokku pakkida, sest me tegime otsuse. Otsuse tulla tagasi. Tagasi kodulinna, Võrru!