17. Childhood Memory

KODU
Õunapuu koduaias.
Ma armastasin seda puud. Selle oksi mööda oli mõnus üles ronida. Päris õunapuu tippu. Seal üleval kirjutasin ma oma esimesed luuletused. Luuletused, mida on üksikud sõbrad lugeda saanud.
Ma vihkasin seda puud. Siis kui oli vaja õunu kokku korjata ja lehti riisuda.
Ma olen õnnelik, et see puu on olemas.

Õunapuu kõrval on kiik.

Minu tuba. Minu aken.
Ma võisin tunde lihtsalt aknast välja vaadata. Mõelda enda mõtteid. Vaadata, kuidas autod mööda sõidavad. Kuidas lumehelbed akna taga tuules keerlevad. Kuidas hommikupäike puude tagant piilub. Suveõhtutel istusin aknalaual ja kuulasin ritsikate siristamist. Ja veel nii palju mälestusi 🙂

Advertisements

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s